Minu mõtted

Kõigil lahedatel inimestel on blog. Mina tahan kaa lahe olla. Nüüd on minul kaa blog. Kuidagi teist moodi ma ennast küll ei tunne...

Saturday, November 03, 2007

Kooli kirjand: "Uudis, mis mind vapustas"

Kui minuni jõudis uudis, et Venemaa on pommitanud Gruusiat, ootasin kiiret hukkamõistu ÜRO poolt. Kui seda ei järgnenud, olin väga pettunud, võiks öelda, et isegi nördinud ja südames hakkas kasvama hirm, et ajalugu võib ennast taas korrata. Vaadates minevikku, täpsemalt aega enne II maailmasõda, näeme sarnaseid sündmusi. Saksamaa rikkus rahumeeli pärast I maailmasõda sõlmitud lepinguid, tegeledes aktiivselt relvatööstusega ning viis oma väed demilitariseeritud aladele. Tolleaegne Rahvaste Liit oli Hitleri tegevusest küll teadlik, kuid ei pööranud toimuvale mingit tähelepanu. Inimkonna lähiminevikku uurides tekib küsimus, ega ei ole algamas III maailmasõda ja mida toob see torm Eesti kaunitele randadele.
Revolutsiooniline teadlane Albert Einstain, kelle avastused panid aluse tuumapommi loomisele, on inimkonda hoiatanud oma avaldusega: "Ma ei tea, mis relvadega võideldakse kolmandas maailmasõjas, kuid neljandas maailmasõjas võideldakse kivide ja kaigastega." Selle lausega pidas füüsik ilmselt silmas seda, et kui peaks toimuma veel üks maailmasõda, viib see inimkultuuri hävimiseni. Neid hoiatussõnu kuulda võttes peaksid rahvaste ja riikide ühendused nagu NATO ja ÜRO tegema kõik, et sõda ära hoida, kuid tegutsemise asemel istutakse, käed rüpes, või muretsetakse pigem nälgivate aafriklaste, kui kogu inimtsivilisatsioonio tuleviku pärast. Juhan Liiv kirjutas, kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta. Nüüd on see aeg käes, mil paistab, et suurte maailmajõudude juhid on mineviku õppetunid ja hoiatused unustanud nind Maa rahvaste tulevik näib üha ebakindlam.
Soome kaitseminister ütles, et Soome poliitgeograafilise asendi tõttu on riigi kolm põhilist julgeolekuohtu Venemaa, Venemaa ja Venemaa. Selle peale küsiti ministrilt, ega ta eestlaseks hakanud ole. Ka Eesti julgeolekule on suurimaks ähvarduseks meie idanaabri agresiivsed sirutused lääne poole. Häirekellad hakkasid helisema pronksiööl, kui toimus rünnak Eesti küberruumile. Kuigi hiljem selgitati välja, et rünnakud tehti Lapimaalt Israelist pärit arvutitega, ei saa agressiooni küll millekski muuks pidada kui Venemaa püüdeks oma piire kompida, et näha, kui kaugele tal minna lastakse. Samamoodi nagu Gruusiat pommitades. Nagu näha, ei võta maailmaorganisatsioonid ise mingit initsatiivi. Seda enam peaksime meie, eestlased, püüdma juhtida maailma tähelepanu idanaabri potentsiaalsele ohtlikkusele ja kutsuma üles maailma tähtsamaid päid Venemaad korrale kutsuma.
Kuid kolmandat maailmasõda ei alusta Venemaa üksi, selleks oleks tal tarvis liitlasi. Kui pöörame pilgu kaugemale Aasiasse, näeme seal mitmeid sobilikke kandidaate. Näiteks jätkab Iraan uraani rikastamist, vaatamata juba teistele riigi vastu kehtestatud majandussanktsioonidele, mille NATO on kehtestanud. On ilmne, et kusagilt peab Iraan toetust saama, ei suudaks ju ükski riik sellist majanduslikku isolatsiooni taluda. Või õigustada tuumajaamade ehitamist, kui selle hind on väliskaubanduse hävimine. Järelikult peavad kusagil mujal kui NATO riikide seas olema mõni, mis blokaadide tõttu tekkinud kahju hüvitab. Vähe on selliseid riike, mis suudaksid sellist toetust avaldada. Venemaa on üks neist vähestest.
Teine potentsiaalne liitlane Venemaa sõjas Lääne vastu on Hiina. Selle suurriigi nõrk demokraatia ja järjest kasvav majandusvõim maailmaareenil on juba pikemat aega euroopalikele rahvastele pinnuks silmas. Hiinast on Venemaa kõrval saamas teine küsitava valimiseetikaga superriik ning sarnase poliitikaga föderatsioonid võivad kerge vaevaga oma mõjuvõimu suurendamiseks alliansi moodustada. Vene ja Hiina riigikorra sarnasusi on lihtne välja tuua. Üks paremaid näiteid on hiljuti poleemikat tekitanud elanike sundväljatõstmine Pekingi olümpiamängude tarvis ehitatavale staadionile ruumi tegemiseks ja mitmete häälekate, valitsust kritiseerivate ajakirjanike salapärased surmad Venemaal. Mõlemad juhtumised viitavad valitsuse ebaseaduslikule tegevusele. Selle kohta kirjutas fantaasiaautor kirjanikunimega Robert Jordan, ka kuninganna peab järgima seadust mille ta kehtestab, muidu ei olegi mingit seadust. Millised seadused kehtivad Hiinas ja Venemaal?
Kõiki ohumärke arvesse võttes oleks hädast tarvis juba praegu alustada sõja ärahoidmiseks vajalike läbirääkimiste ja lepingute sõlmimisega. Nüüd, kui Venemaal on leiutatud uus vaakumpomm ja USA ähvardab Iraani sõjaga, on maailmas rahu tagamine Maa elanike põhiprioriteet, sest järgmine suur sõda võib lõppeda kogu inimrassi või lausa elu ajaloo meie armsal planeedil.

Wednesday, May 10, 2006

Minu koobas

Mina elan koopas. Ei mite sellises kivist ja metsas nagu kiviajal. Ma elan päris linnasees, eramaja teise ja esimese korruse vahepeal, ja mul on seal Koobas.

Koopas on enamasti pime ja valgust paistab sinna sisse vähe... Tormisematel päevadel võib tunda kerget tuuleõhku pehmelt nägu silitamas. Koopa lagi on viltune ja kõrgematest kohtadest kolm, madalamateslt meetrikõrgune. Põrand on ühtlaselt kaetud toidu anumate ja igapäevaste kehakatetega. Läbimine on võõrale võimalikult raskeks tehtud. Koopa valgemas otsas on suur puust alus. Selle peal hunnikutes tulealgatus materjali.

Mina magan koopa kõige pimedamas ja tagumises otsas. Mul on seal oma lohk sisse magatud. Lohus on hea magada, just nagu ase kallistaks ja kunagi ei ole üksik tunne. Ase on iseenesest poolteist meetrit lai, kuid mina magam ainult oma lohus.

Mina arvan, et kõigil peaks olema oma lohk kuhu enast kerra tõmmata ja tunda, et miski ei saa liiga teha ja on hea ja soe.

Monday, April 24, 2006

Kõik juuksurid on saatanast!

Me ju kõik teame mis maailmas toimub. Toimub täpselt see mida me iga päev televiisorist näeme. Ja mida me televiisorist näeme? Loomulikult ameerika filme.

"Remember kids, if it's on TV, it's gotto be true!" - Garfield

Kogu maailma kurjuse sümbol on järelikult Hitler. Ja me kõik mäletame misugune soeng oli sõber Adolfil. Siit tulebki minu tõestus, et KÕIK JUUKSURID ON SAATANAST!

Juuksurid on nii mulle kui minu tuttavale lõiganud täpselt samasugused soengud, kui Adolfil. Ja kuna Hitler on kogu maailma kurjuse kehastus peab iga jupike mis teda meenutab olema jupike seda kurjust mida juuksurid nüüd meie rahu poole püüdlevas maailmas levitavad. Järelikult KÕIK JUUKSURID ON SAATANAST!

Thursday, June 09, 2005

Blog teeb lahedaks.

Nii nüüd olen ma lahe! Jess! Mul on blog ja uus soeng ja eile vahetasin ka oma riietumisstiili meelepärasemaks. Ainus probleem on, et ma ei viitsi blogi pidada, kuna ma olen veendunud et enamus juuksurid on saatanast (sellest teooriast võibolla hiljem). Ei külasta ma ühtegi ilmselt enne sügist kui ema lubab ise käärid käte võta, et "ainult siit-sealt kohendada". Ja mul on neid "lahedaid" riideid ainult niikauaks kuni need esimest korda pessu lähevad, kuna mul on neid vaid 1 komplekt.

Täna homikul ärkasin ülese ja peeglisse vaadates ei olnmud tollest uuest soengust juba midagi järgi. See käis kiiremini kui ma arvasi, aga õde arvab et seda saab veel elustada.

Thursday, February 17, 2005

Blogi avapost

Tegin selle blogi, et avaldada oma mõtteid. (ja sellepärast, et kõigil lahetadel inimestel on Blog ja ma tahan kaa lahe olla) Päevikut ei hakka ma naguinii kunagi pidama. Ükskord üritasin... ei tulnud välja.

Niisiis kõigepealt minust.

Kõigepealt vabandan ohtrate kirja vigade pärast. Aga mul on vabandus kaa. Ma olen düsleksik. See pole sama mis düsgraafik, aga ega ma täpselt ei tea mis asi düsgraafik on kaa. Ma tean mis asi on düsleksik. See olen mina. Ma olen ainus endale teada olev diagnoositud düsleksik peale mingit Rootsi kunni. Niisiis mis mul viga on.
Ma ei oska :
  1. kirjutada
  2. tasakaalu hoida
  3. keha osade liikumist kordineerida
  4. kiiresti lugeda
  5. kontsentreeruda
Aga nagu kõik teavad, iga puudus on millegiga kompenseeritud. Pimedad kuulevad paremini jms. Aga mida siis mina teen paremini kui teised? Varem arvasin ma, et ma olen targem kui enamus... See oli niikaua, kuni ma idiootide klassis käisin... Siis ma arvasin, et mul on parem fantaasia kui teistel.... Nii arvasin kuni ma rollimängijatega kokku puutusin. Tegelikult pole ma veel avastanud mis minu puudujääke kompenseerib. Võib-olla on mul suurepärane anne kaamelite lüpsmisele mida mul ilmselt kunagi vaja ei lähe. See oleks kurb.

Mis toobki mind minu esimese mõtte juurde.

Kõigil on kindlasti mingi anne. Aga see peab ikka tohutu vedamine olema, kui see inimene sünnib nii sobivasse aega kui kohta, et oma annet kasutada. Mõelge kui palju suurepäraseid näitlejaid on läinud raisku sell ajal kui ei olnud veel teatreid või mida teeb mõni matemaatika geenius alaskal iglus, hülgeid küttides. Sellistest inimestest on kahju.