Kooli kirjand: "Uudis, mis mind vapustas"

Kui minuni jõudis uudis, et Venemaa on pommitanud Gruusiat, ootasin kiiret hukkamõistu ÜRO poolt. Kui seda ei järgnenud, olin väga pettunud, võiks öelda, et isegi nördinud ja südames hakkas kasvama hirm, et ajalugu võib ennast taas korrata. Vaadates minevikku, täpsemalt aega enne II maailmasõda, näeme sarnaseid sündmusi. Saksamaa rikkus rahumeeli pärast I maailmasõda sõlmitud lepinguid, tegeledes aktiivselt relvatööstusega ning viis oma väed demilitariseeritud aladele. Tolleaegne Rahvaste Liit oli Hitleri tegevusest küll teadlik, kuid ei pööranud toimuvale mingit tähelepanu. Inimkonna lähiminevikku uurides tekib küsimus, ega ei ole algamas III maailmasõda ja mida toob see torm Eesti kaunitele randadele.
Revolutsiooniline teadlane Albert Einstain, kelle avastused panid aluse tuumapommi loomisele, on inimkonda hoiatanud oma avaldusega: "Ma ei tea, mis relvadega võideldakse kolmandas maailmasõjas, kuid neljandas maailmasõjas võideldakse kivide ja kaigastega." Selle lausega pidas füüsik ilmselt silmas seda, et kui peaks toimuma veel üks maailmasõda, viib see inimkultuuri hävimiseni. Neid hoiatussõnu kuulda võttes peaksid rahvaste ja riikide ühendused nagu NATO ja ÜRO tegema kõik, et sõda ära hoida, kuid tegutsemise asemel istutakse, käed rüpes, või muretsetakse pigem nälgivate aafriklaste, kui kogu inimtsivilisatsioonio tuleviku pärast. Juhan Liiv kirjutas, kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta. Nüüd on see aeg käes, mil paistab, et suurte maailmajõudude juhid on mineviku õppetunid ja hoiatused unustanud nind Maa rahvaste tulevik näib üha ebakindlam.
Soome kaitseminister ütles, et Soome poliitgeograafilise asendi tõttu on riigi kolm põhilist julgeolekuohtu Venemaa, Venemaa ja Venemaa. Selle peale küsiti ministrilt, ega ta eestlaseks hakanud ole. Ka Eesti julgeolekule on suurimaks ähvarduseks meie idanaabri agresiivsed sirutused lääne poole. Häirekellad hakkasid helisema pronksiööl, kui toimus rünnak Eesti küberruumile. Kuigi hiljem selgitati välja, et rünnakud tehti Lapimaalt Israelist pärit arvutitega, ei saa agressiooni küll millekski muuks pidada kui Venemaa püüdeks oma piire kompida, et näha, kui kaugele tal minna lastakse. Samamoodi nagu Gruusiat pommitades. Nagu näha, ei võta maailmaorganisatsioonid ise mingit initsatiivi. Seda enam peaksime meie, eestlased, püüdma juhtida maailma tähelepanu idanaabri potentsiaalsele ohtlikkusele ja kutsuma üles maailma tähtsamaid päid Venemaad korrale kutsuma.
Kuid kolmandat maailmasõda ei alusta Venemaa üksi, selleks oleks tal tarvis liitlasi. Kui pöörame pilgu kaugemale Aasiasse, näeme seal mitmeid sobilikke kandidaate. Näiteks jätkab Iraan uraani rikastamist, vaatamata juba teistele riigi vastu kehtestatud majandussanktsioonidele, mille NATO on kehtestanud. On ilmne, et kusagilt peab Iraan toetust saama, ei suudaks ju ükski riik sellist majanduslikku isolatsiooni taluda. Või õigustada tuumajaamade ehitamist, kui selle hind on väliskaubanduse hävimine. Järelikult peavad kusagil mujal kui NATO riikide seas olema mõni, mis blokaadide tõttu tekkinud kahju hüvitab. Vähe on selliseid riike, mis suudaksid sellist toetust avaldada. Venemaa on üks neist vähestest.
Teine potentsiaalne liitlane Venemaa sõjas Lääne vastu on Hiina. Selle suurriigi nõrk demokraatia ja järjest kasvav majandusvõim maailmaareenil on juba pikemat aega euroopalikele rahvastele pinnuks silmas. Hiinast on Venemaa kõrval saamas teine küsitava valimiseetikaga superriik ning sarnase poliitikaga föderatsioonid võivad kerge vaevaga oma mõjuvõimu suurendamiseks alliansi moodustada. Vene ja Hiina riigikorra sarnasusi on lihtne välja tuua. Üks paremaid näiteid on hiljuti poleemikat tekitanud elanike sundväljatõstmine Pekingi olümpiamängude tarvis ehitatavale staadionile ruumi tegemiseks ja mitmete häälekate, valitsust kritiseerivate ajakirjanike salapärased surmad Venemaal. Mõlemad juhtumised viitavad valitsuse ebaseaduslikule tegevusele. Selle kohta kirjutas fantaasiaautor kirjanikunimega Robert Jordan, ka kuninganna peab järgima seadust mille ta kehtestab, muidu ei olegi mingit seadust. Millised seadused kehtivad Hiinas ja Venemaal?
Kõiki ohumärke arvesse võttes oleks hädast tarvis juba praegu alustada sõja ärahoidmiseks vajalike läbirääkimiste ja lepingute sõlmimisega. Nüüd, kui Venemaal on leiutatud uus vaakumpomm ja USA ähvardab Iraani sõjaga, on maailmas rahu tagamine Maa elanike põhiprioriteet, sest järgmine suur sõda võib lõppeda kogu inimrassi või lausa elu ajaloo meie armsal planeedil.